Nojah, nime pärast ostsin (Summicron-R kõlab isegi ägedamalt kui Leica :) ja ei lootnudki, et see saab olla kordades parem kui tüüpiline normaalobjektiiv. See lihtsalt on üks odavamaid "päris" Leica torusid ja võimalus öelda "been there, done that" :)
Või noh, see "päris" on ka mõnes mõttes suhteline - seda loetakse puhtatõuliseks Leica toruks, mille nende oma tuntud insener (
https://en.wikipedia.org/wiki/Walter_Mandler) välja töötas, aga teiselt poolt on see peegelkaamera toru (seda tähendab see R seal nimes), mitte M-süsteemi obje. Ja tehtud on ta Kanadas :) Aga täitsa sealses Leica enda tehases ikka.
Ja sobib hästi kokku minu ainsa Leica kerega, milleks on Minoltaga koostöös välja töötatud ja Portugalis kokku pandud R3 :P Kogu see komplekt räägib kena loo sellest, kuidas Saksa kaameratööstus üritas konkurentsis Jaapani peegelkaameratega ellu jääda (proovis ka peegelkaameraid teha, tootmist Saksast välja viia, lõpuks japsidega koostööd teha).
Eks mingit unikaalset Leica käekirja võib veel pilte tehes ja analüüsides üritada tabada; puhttehniliselt kvaliteedilt tundub suht OK oma aja 50 F2. Aga naljakas küll, see toru on vist üldse kõige kallim ese, mille ma sellel aastal ostnud olen. (R3 maksis alla 100 EUR, kui see küsimus tekkis:)