3F

Seoses sellega, et otsisin uut kere ja lugesin uute lisavidinate kohta, sain tuttavaks neti teel lugedes HTPga. Saan aru, et see on tore abimees, mis segab nupuvajutaja lolli otsust.

See esmaspäev rääkisime põgusalt sellest, kuidas 40Dga pilte tehes tuli mul jõuga keerata 1-2 stoppi säri automaatmõõtmisele juurde. Mõõtsin spotiga. Ka Martin ütles, et koges sarnast nähtust, et 40D kippus alasäritama.

Samuti ühe teise 40Dga pildistasin sompus ja natuka heleda taevaga (siis veel jpg-i) nädalast kaugmatka ja siis samuti tundus, et kere mõõdab pidavalt alasäri. Võõras kaamera ja teepeal arvasin, et kaamera ekraan on liiga tumedaks keeratud või välisvalgus ei luba adekvaatset pilti näha (histogrammi ei viitsinud ju liialt uurida). Kodus selguski, et olid u. 1 stopp alasäris. Portreed ja muu oli ok aga pigem lainurga (40-60% taevaga) maastikuvõtted olid liialt tumedad.

Mu vana hea 300d mõõtis (ja ka varsti hakkab uuesti tööle) igas asendis spoti nii nagu eeldasin ja tahtsin. Tehnika allub täielikult kasutajale.

Kas see HTP sekkub nii hullusti, et ei lase pildistajal otsustada, kuidas ta lubab pildi lasta heleda otsa piirideni?

Lisatud pilt on üks näide, mille lasin selle kuu alguses. Võõras 40D C50mm@f1,4. LRs on sätitud vaid filli 8 ja musta 10. Pildis on mõningaid põlenud kohti aga see oli juba pildistades teada ja pigem pakkus huvi näo selgus väga madala võttenurgaga suure avaga pildistatuna suure puu boukeh taustal. Varasemad pildid seeriast olid kuni 2 stoppi üle aga siin tuli kerele anda käsk 1 stopp üle lasta. Mõõdetud spotti.

Kas HTP sekkub, kui tahad teha vastupidist pilti sellele, et kaamera välguga lasta nägu valgeks ja taust on must. Palju huvitavamaid asju võib ju saada, kui lasta objekt "normaalsärisse" ja lasta taust heledaks (taust võib ju ka osaliselt põleda).

300D 50@1,4 vastu heledat tausa pildistades mõõdab spotiga ilusti säri objektil paika ja taust jääb pildistaja valida. Vahetevahel mulle väga meeldib jätta taust põlemise heledate taustatoonide/värvide piirimaile aga mingil põhjusel 40D seda automaatmõõtmisega ei luba. Kas võib olla küsimus HTPs?

Igal juhul käib närvidele see, kui mingi elektroonilise vidana algorütm arvab, et sa teed asju valesti. Ja siis pead hakkama tegema midagi, et käskida masinat tegema asju nagu tahad. Miks peab mõne japsi väljamõeldud rusikareegel takistama pildistaja kõhutunnet? Jama.

Jutt põhineb 40D Av-l ja C50@1,4-2,0.

Parimat,
Kristen

PS: ehk saan homme oma 50D kätte. Siis vist tuleb HTP kuskilt menüüst ära tappa. Või on vaid 40Dl komme karta valgust?

PPS: Paraku isikuandmete kaitse seadus ei luba nägu udustamata jätta aga näol on toonid, tumedused/heledused, detailid jne igati paigas.

PPPS: ei viitsinud hakata korjama välja näppude vahelt paistvat lillat tooni aga, kui keegi viitsib seletada lihtalt ära kuidas seda teha, oleks tore.

PPPPS: pildid on LRst eksport ja MS paintis kastiga kaetud. Kuidagi sai suuremast pildist järsku 400kb aga olgu nii.

See minu alasäri case oli siiski erinev, jutt oli 1d2n-ist 24mm fiksiga. Ja ma spot mõõtmist ei kasuta, kuigi peaks vahel, et särimõõtmisest paremini aru saada ja seda rohkem oma tahtmisele ja mitte kaamera mõtlemisele allutada. Samuti pole ma HTP-d kunagi kasutanud.

Lugesin natuke HTP-st, aga päris kindlat arusaama tema toimimisest ei tekkinud. Väideti, et ta mõõtmist üldse ei mõjuta, e. sama stseen HTP sees/väljas peaks andma sama säri, vahe tuleb sisse edasises töötlemises. Ühelt poolt väideti, et HTP puhul rakendab kaamera teist curve'i, mis neid highlighte rohkem hoiab, teiselt poolt väideti, et reaalselt toimub HTP võte muidu samade säriparameetritega, aga üks stop madalama ISO-ga (seepärast saabki HTP-d alates ISO200-st kasutada). Ehk siis pilt on üks stop alasäris, mis neid heledaid toone päästabki, ja pärast pushitakse ülejäänud toonid stopi jagu üles (mis lisab natuke müra).

Omaette küsimus on see, et RAW data vist pole erinev, ainult HTP lipuke on failil juures - siis tekib küsimus, kuidas teiste osapoolte RAW konverterid (näiteks ACR/Lightroom) seda mõistavad ja mida selle peale teevad. Väidetavalt nad mõikavad selle lipukese peale oma käitumist muuta, aga huvi pärast võiksid ikkagi ju sama faili ka DPP-s vaadata.

Selle lilla aberratsiooni vastu aitab lihtsamal juhul see, kui LR-is magenta (või oli see purple?) saturation maha keerata ja/või selle sama värvi heledusega (Lightness) mängida, kuni ta enam-vähem nähtamatuks muutub. Tüüpiliselt seda värvi mujal kaadris pole, nii et võib karistamatult seda globaalselt kruvida. Kui see värv ka reaalselt pildil on, siis on keerulisem, siis vist targem Photoshoppi ronida ja sama värvi kruvimine mingi maskiga lokaliseerida sinna, kus see aberratsioon esineb vms.

Minu kogemuse järgi HTP ikka pisut mõjutab säriaega, eelistades marginaalselt kiiremaid särisid, et vältida ülesäritamist. Sellele lisaks veel tuunitud curve, nagu Martin mainis, mis lubab heledatel aladel oluliselt rohkem informatsiooni hoida.