3F

Vaatasin ühte sellist kohalikku saatesarja (üks tuttav on nende tegemisega seotud ka):

http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehni ... osa+1.aspx
http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehni ... osa+2.aspx
http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Tehni ... osa+3.aspx

Et mis mõtted tulevad vaadates ja kommentaare lugedes? Siit foorumist pole keegi otsene sihtgrupp, aga mis oleks mingis edasijõudnumas ja "ägedamas" saates teisiti? Vähem algtõdesid ja laua taga istumist, rohkem DSLR värki ja huvitavama kola field-testingut? Või oleks see liiga niššikas ja parem ikka kõigile midagi pakkuda? Mingi companion website ka, sest pakitud väikses videos pole just lihtne Nikon D700 ISO 100 ja (3)200 vahet demoda?

Mingi sarnane asi Photopointil ka:
http://blog.photopoint.ee/category/point-tv/

Mis ajast on nii, et mida suurem on diafragma diameeter seda väiksem on ava (ja selguse huvides võiks täisava numbrit 2,8 mitte kasutada ava diameetri pikkusena).
"ava numbri kahega korrutamine teeb pildi 4x pimedamaks" - 2,8 x 2 = 5,6. Ava 2,8 -> 5,6 - mitu korda läks pilt tumedamaks?
Aga muidu ikka kõva ja vajalik saade ja kui Martini küsimusele vastata, siis midagi sellist teha ei tahaks.

Mida teisiti teeks?
Ikka meelt lahutaks ja räägiks lihtsad asjad lihtsamaks.

No seal ilmselt mõeldi, et mida suurem diameeter, seda väiksem ava*arv*.

Ja 2,8->5,6 läheb pilt ju 2 stoppi e. 4 korda tumedamaks e. siis vaja on 4x pikemat säriaega, et sama heledust hoida.

Väga palju lihtsamaks nagu ei oskagi minna, kui siis rohkem illustreerida fookuskaugust (sama stseen erinevate fookuskaugustega), ava (reaalset diafragmat liikumas näidata kasvõi + jälle näidispilte).

Tõsi jah - 4 korda pikem aeg. Tuli mõte, et mida õige silm pakub kui näeb 2 või 4 korda tumedamat pilti. Üsna lihtne on silma järgi öelda, et klaasis on 2 korda rohkem vett kui enne jne. Kas silm oskaks astmeid eristada või sel puhul tuleb jääda lause juurde, et number ei valeta kunagi ja silmad rahule jätta
Eks see lihtsamaks minek on seotud ühe ja sama asja teiste sõnadega ütlemise oskusega ehk õpetamisega.

Silma järgi hindamisest - see eksperiment pole siit veel läbi käinud vist?
Ehk siis katsuge alguses ilma Photoshopi pipeti abita hinnata ruutude A ja B heledust-tumedust.

Kuidas selgitada lihtsas eesti või vene keeles noortele, mis on Circle of confusion? On see eesti keelde tõlgitud?
Tänud

Ma suutsin ennast jälle natuke segi kammida DOF-ist lugedes, nii et "circle of confusion" võikski tähendada fotoringi laua ümber istumas ja teravussügavusest rääkimas :)

Eestikeelset vastet ei tea, aga lihtsalt seletada saab ju nii, et teravussügavusest rääkimiseks on kõigepealt vaja mingit standardit, et mis on pildil terav ja mis mitte. Selle jaoks ongi circle of confusion (CoC) mõiste. Ehk siis punkti fookuses kujutis on terav punkt ka sensoril/pildil, aga kui ta hakkab fookusest välja minema, siis ta diameeter kasvab, kuni ta muutub silmale ringiks. Ja "lõpp-pildi" CoC ongi see väikseim diameeter, mis pildil veel punktina, mitte ringina paistab. (Selleks on omakorda kokku lepitud mingi pildi suurus, vaatamiskaugus ja tüüpilise inimese nägemisteravus:)

Ja sensori / "originaalkujutise" CoC on siis lihtsalt arvutatav sellest, kui mitu korda teda suurendada tuleb, et see "standardpilt" kätte saada, ehk mida väiksem sensor, seda väiksem tema CoC.

http://en.wikipedia.org/wiki/Circle_of_confusion jne.

Jäi veel paar huvitavat asja sellest lugedes silma:

http://www.cambridgeincolour.com/tutori ... -field.htm
(nt kuidas DOF jaotub teravustamispunktist ette- ja tahapoole erinevate fookuskauguste korral)

http://bobatkins.com/photography/techni ... ength.html
(objektiivi fookuskauguse mõõtmisest, mis meil ka kunagi jutuks oli - nagu sealt selgub, siis võib see õige punkt fookuskauguse mõõtmiseks olla nii eespool objektiivi esimest läätse kui ka tagapool tagumist läätse:)

Segaduspunkt
Udupunkt
Segaduse ring
Ringpunkt

Hajuring?

Oh dear ...

Color IQ test

Seda värvitesti olen kunagi ammu teinud, aga ei mäleta skoori. Praegu sain 8, mis on vist päris hea. Suht silmadele ja närvidele käis juba lõpuks