Ma päris lähipäevil ei saa tähistada, aga väike valikuline ajalooline ülevaade ikka:
Canon EF (1973)

Kuigi kaamera nimes on tähed EF, on tegu hoopis Canoni vanema FD-bajoneti varajase esindajaga. "EF" ei tähenda siin veel elektroonilist fookust, vaid pigem elektroonilisemat versiooni kaks aastat varem esitletud F1 kaamerast - elektrooniline on EF-il nii katiku juhtimine pikematel säriaegadel (1-30 sekundit) kui ka säriajaprioriteediga säriautomaatika. Seda kaamerat võib lugeda alguspunktiks Canoni teekonnal mehaanilise kaamera juurest elektrooniliseni.
Canon AE-1 (1976) ja FD 35-70mm F4 AF objektiiv (1981)

AE-1, esimene Canoni A-seeria kaamera, tõi kaasa revolutsiooni kaamerate konstruktsioonis. AE-1 oli maailma esimene mikroprotsessorjuhtimisega 35mm kaamera ning ulatuslik elektroonika kasutamine võimaldas oluliselt vähendada kaamera mehaanilist keerukust. See omakorda muutis kaamerate tootmise lihtsamaks ja odavamaks ning seeläbi jõudis seni kallis ja keeruline säriautomaatika ka massideni. AE-1 toodeti üle miljoni eksmplari.
Kaamera ees olev objektiiv on märksa haruldasem. 1981. aastal tootmisesse võetud FD 35-70 AF on maailma üks esimesi vahetatavaid automaatteravustamisega objektiive, mis tänu sisseehitatud vooluallikale, anduritele ja mootorile pakkus automaatteravustamist kõigi Canoni FD-bajonetiga kerede ees.
Canon T80 (1985)

1985. aastaks oli Canonil selge automaatteravustamise optimaalne tööjaotus kaamera ja objektiiv vahel - teravustamissensorid paiknevad kaamerakeres ning teravustamismootor asub objektiivi sees, võimalikult lähedal läätsedele, mida ta liigutama peab. Paljudel konkurentidel läks aastaid, et loobuda mürarikkast mehaanilisest ühendusest objektiivi ja keres paikneva teravustamismootori vahel. T-seeria kaameratel on motoriseeritud ka filmi edasi- ja tagasikerimine, mis võimaldas loobuda kaamerapealsetest kerimishoobadest- ja nuppudest.
Canon T90 (1986)

Arusaamine, et tänu elektroonika kasutuselevõtule ei piiranud kaamera disaini ega kasutusmugavust enam mehaaniliste nuppude ja sõlmede paiknemine ning nende omavahelised ühendused, võimaldas Canonil luua kõige uuenduslikuma ja mõjukama EOS'i-eelse peegelkaamera - Canon T90. Koostöös Saksa tööstusdisaineri Luigi Colaniga välja töötatud ümaramad ergonoomilised vormid ja nuppude/valikuketta abil kaamera erinevate seadete juhtimine said standardiks, mille võtsid üle nii Canoni enda EOS süsteem kui ka teised kaameratootjad.
Canon EOS 650 (1987) ja EF 100-300 F5.6L objektiiv

Ja jõudsimegi sünnipäevalapseni
